Mis mees head on?

Mesilased valmistavad mee õitest korjatud nektarist, lisades sellele õietolmu, fermente ehk ensüüme ja muid kasulikke koostisosi.

Ensüümide hulga poolest on mesi teiste toiduainete seas esikohal. Ensüümide ülesanne on lõhustada keerulisi molekule lihtsamaks. Ensüümidest leidub mees invertaasi (see on tähtsaim ensüüm, mis lagundab sahharoosi fruktoosiks ja glükoosiks), diastaasi (see lõhustab tärklise ja dekstriini suhkruteks), lipaasi, mis lagundab rasva, ning katalaasi. Tänu ensüümidele on mesi inimesele väga kergesti omastatav.

Peale selle on mees 16–18% vett, valke, orgaanilisi happeid, näiteks aminohapped, õun- ja sidrunhape, ja üle kahesaja nimetuse mineraalaineid ja mikroelemente. Neid ei ole küll suurtes kogustes, kuid nende valik on külluslik! Peale selle sarnaneb mee mineraalainete koostis (kaalium, kaltsium, raud, magneesium jt) inimese vere mineraalainete koostisele. 

Mees leidub ka vitamiine, mis jõuavad meesse õietolmust.

Peale nende on suure tähtsusega mee pre- ja probiootilised omadused – need on seotud inimese mikroflooraga, mõjutavad seedetegevust ja seega kogu organismi. Teadlaste teravdatud tähelepanu all on ka mee antioksüdantsed omadused – mesi aitab leevendada põletikke, parandab nahakahjustusi ja võib mõjuda ka antibiootikumide suhtes resistentsetele bakteritele.

Osal inimestel tekitab mee söömine allergilisi nähte, mis tavaliselt on seotud mees oleva õietolmuga. Alla üheaastastele lastele ei ole soovitatav mett anda.

Kas teadsid? 

Toitumissoovituste järgi võiks süüa päevas 2–4 portsjonit magusat. Üks portsjon on u 0,5 sl mett. Seega võid mett süüa kuni 2 supilusikatäit päevas.