Kuidas mesi valmib ja mis on mesilaste salajane retsept

Mesi, mida mesilased valmistavad, pole lihtsalt magus maius, vaid midagi palju enamat. Selles on looduse vägi, ning autentsus puhta toote näol, mis koosneb täpselt sellest, mida näed – ei mingeid varjatud aineid või pikka töötlemisprotsessi. Tavaliselt pakendatakse mesi purki või plastämbrisse. Kuid algselt on mesi selle kõige ehedamal kujul kärjemesi, mis on looduse enda “pakendis” ehk mesilasvahast kärjes.

Mõeldes hetkeks mesilastele võiks nentida, et need väikesed sumisevad putukad on looduse tõelised meistrid. Kõik algab sellest, et töömesilased lendavad lilleõielt lilleõiele ja koguvad magusat vedelikku, mida nimetatakse nektariks. See on lillede meelitusviis, et mesilastega levitada õietolmu edasi teistele õitele. Mesilane kogub nektari oma erilisse meepõide, mis on nagu väike paak mesilase kehas. Seal hakkavad toimuma esimesed imelised protsessid. Mesilase enda toodetud erilised ained, ensüümid, hakkavad nektarit muutma. Üks peamisi ensüüme, invertaas, teeb liitsuhkrud nektaris lihtsuhkruteks – glükoosiks ja fruktoosiks. Neid on suhkruid saab inimese keha kergemini energiaks kasutada. Kui mesilane jõuab tarru tagasi, annab ta nektari teistele mesilastele edasi. Nii kordub see mitu korda ning iga korraga lisandub veel ensüüme ja nektar muutub aina rohkem meeks. Mesilased paigutavad mee mesilasvahast ehitatud kärjekannudesse.

Sellega pole töö veel lõppenud, sest mesi on alguses üsna vesine. Selleks, et mesi säiliks ega läheks käärima, peavad mesilased sellest liigse vee välja saama. Nad teevad seda, lehvitades usinalt oma tiibu, tekitades tarus tuuletõmbust, mis aurustab vett mee seest välja. Kui veesisaldus on langenud piisavalt madalale, on mesi valmis. Siis katavad mesilased kärjekannu õhukese vahakihiga, mis on nagu väike pitser, mis ütleb: “Valmis ja hästi hoitud!”

Valmis on saanud kärjemesi. Kärjemeena on võimalik mett proovida täpselt nii, nagu mesilased selle valmistasid – otse vahakärjest! See on kõige loomulikum viis mee nautimiseks.  Koos meega saab nautida ka seda ümbritsevat mesilasvaha. Vaha ise on samuti mesilaste toodang, ehitatud imelisteks kuusnurkseteks kambrikesteks. 

Kärjemett süües võib tunda kerget vaha maitset ja tekstuuri. Lisaks võib seal olla ka väikesi õietolmu tükikesi ja isegi natuke taruvaiku. Kõik need looduslikud lisandid teevad kärjemee maitsekogemuse eriti rikkalikuks. Kärjemees säilivad paremini mee õrnad aroomid ja kasulikud ensüümid, mis teeb sellest tükikese puhtast loodusest.

Mis siis mee sees tegelikult on? Valmis mesi on tõeline kokteil loodusest, mis sisaldab looduslikke suhkruid fruktoosi ehk puuviljasuhkrut ja glükoosi ehk viinamarjasuhkrut. Ka vesi on osa meest, seda ei ole palju, umbes 17-20% ning vee vähene sisaldus on üks põhjus, miks mesi säilib pikaaegselt ega rikne kergesti – bakteritele ja seentele lihtsalt ei meeldi nii “kuiv” keskkond. 

Üks keerulisimaid elemente mees on ensüümid. Need on mesilaste poolt lisatud valgud, mis teevad ära suure töö mee valmistamisel. Näiteks glükoosoksüdaas aitab tekitada väikeses koguses vesinikperoksiidi, kui mesi veega kokku puutub. See on üks mee looduslikest “kaitsjatest” halbade bakterite vastu. Teine ensüüm invertaas aitab muuta liitsuhkrud lihtsuhkruteks ja kolmanda ensüümi diastaasi ülesanne on lagundada tärklist lihtsuhkruteks, kui seda nektaris peaks leiduma. Mis aga veelgi tähtsam, diastaasi aktiivsus mees on väga hea indikaator mee värskuse ja kvaliteedi kohta.

Orgaanilised happed: Peamiselt glükoonhape, mis tekib samuti ensüümide töö tulemusena. Need happed annavad meele kergelt hapuka maitse ja aitavad kaasa selle säilivusele, luues keskkonna, kus bakteritel on raske kasvada. 

Mineraalained ja vitamiinid: Mees leidub vähesel määral erinevaid mineraalaineid nagu kaalium, kaltsium, raud ja tsink, ning ka mõningaid B-grupi vitamiine ja C-vitamiini. Tumedamates meesortides on neid tavaliselt veidi rohkem. Need ei ole mee peamised trumbid, sest nende sisaldus inimese vajaduse täitmiseks liialt madal, aga tore boonus siiski.

Antioksüdandid, näiteks flavonoidid ja fenoolhapped, aitavad kehal võidelda kahjulike osakeste, vabade radikaalide vastu. Ka siin kipuvad tumedamad meed olema rikkalikumad.

Õietolmuterad on peidus igas meetilgas. Need pärinevad lilledelt, millelt mesilased nektarit korjasid ning nende järgi saavad teadlased kindlaks teha, millistelt taimedelt mesi pärineb.

Mee kasulikud omadused on tuntud juba ammustest aegadest. Peamine omadus on energiaallikas, mis tänu lihtsuhkrutele annab mesi kiirelt energiat. Külmetushaiguste vastu on mesi tuntud kui looduslik abimees. See on osaliselt tänu tema võimele luua kurgule rahustav kiht ja osaliselt tänu looduslikele ainetele, mis aitavad võidelda bakteritega.

Muretsemiseks pole põhjust kui mesi kõvaks või tükiliseks muutub. See on kristalliseerumine ja täiesti loomulik protsess ja näitab, et tegu on ehtsa meega. Mesi, ja eriti kärjemesi, on palju enamat kui lihtsalt magusaine. Tegemist on mesilaste usina töö ja looduse toimimise tulemus, täis head maitset ja häid aineid. Kõige ehedamal, puutumatul kujul saab kärjemett süüa, mis on justkui killuke mesilaste varasalvest.
Loe mee omadustest rohkem https://mesi.mesinduskogu.ee/