Mee maitsed ja värvid

Mesi on nagu vein – kaugelt vaadates on kõik üsna ühtemoodi, lähemalt uurides aga selguvad nüansid. Meele annavad maitse ja värvi taimed, kust nektar on korjatud, kuid olulised on ka korjamise ajal valitsenud ilm ja aastaaeg. 

* Eesti mesi on valdavalt segaõitemesi − meil on taimede liigirikkus suur ja mesilastel on võimalik valida endale meeldivaid taimi. Segamesi on mitmekesisema koostisega ja seega ka kasulikum kui monofloorne mesi. 

* Puhtalt ühe taime mett Eestis peaaegu et ei ole. Meie taimede massiline õitseaeg langeb kolmele-neljale nädalale suvesüdames ja mesilased korjavad korraga kõike, mis õitseb. Seetõttu võib erineda ka samas kohas korjatud mee maitse eri aastatel. Siiski võib Eestis leida mõne mee, milles on ühe taime nektarit rohkem kui 50% ja mida võib nimetada monofloorseks. Sellised võivad olla kanarbikumesi, aga ka kultuurtaimede tatra- ja rapsimesi.

* Mee värvi mõjutavad kõige rohkem taimed. Kuid mõjutab ka korjeaeg – kuumaga korjatud mesi on tumedam, jahedal suvel heledam; kevadine mesi on heledam, suve lõpus vurritatud mesi sügav, küps ja tume. Suure pajunektari osakaaluga mesi on helekollane, võililllemesi tumedam kuldkollane ja põdrakanepilt saadud nektariga mesi peaaegu valge. 

Kas teadsid?

Eesti metest on kõige kergemini äratuntavad need neli.

• Kanarbikumesi – mõrkja maitsega nagu karamell, tumeda punaka tooniga. Ei kristalliseeru, jääb pikaks ajaks sültjaks nagu tarretis. 
• Tatramesi – tumepruun, vürtsikas, omapärase maitsega. Peetakse Eesti metest kõige suurema hulga kasulike ainete sisaldusega meeks, rikas raua ja valkude poolest. Kristalliseerudes tekivad jämedad kristallid. 
• Rapsimesi – valkjas kuni helekollane, kristalliseerub kiiresti ja muutub siis margariinisarnaseks, peaaegu valgeks. Väga magus, kergelt rapsiõli meenutava maitsega.
• Pärnamesi. Helekuldne, läbipaistev, lõhnab äratuntavalt pärnaõite järele.