Meeblogi

Õietolm on mesilastele mee kõrval teine põhitoiduaine – kui meest saavad nad süsivesikuid, siis õietolmust tulevad valgud, rasvad, vitamiinid ja mikroelemendid. Eriti vajalik on õietolm haudme kasvatamiseks. Õietolmu saab mesilane õitest, kuhu […]

Mesilased valmistavad mee õitest korjatud nektarist, lisades sellele õietolmu, fermente ehk ensüüme ja muid kasulikke koostisosi. Ensüümide hulga poolest on mesi teiste toiduainete seas esikohal. Ensüümide ülesanne on lõhustada keerulisi molekule lihtsamaks. […]

Kuigi mesi säilitab õigesti hoides oma head omadused, on ta elus toiduaine, mis reageerib keskkonnatingimustele. Aja jooksul võib tema välimus muutuda. Härmatis  Kristalliseerunud mee pinnale võib mõnikord tekkida jäälillelaadne muster, mis on […]

Mesilaselt nõelata saamine ei tundu meeldiv. Võib olla raske ette kujutada, et mürgist on inimestele mingit kasu, kuid siiski on mesilasmürk väärtuslik tooraine meditsiinis ja ilutööstuses. Mesilasmürgi toime tuleneb valkudest, ensüümidest ja […]

Taruvaigu algmaterjaliks on vaik, mida mesilased koguvad puude, näiteks kuuse, männi, paju ja kase pungadelt. Taruvaik võib sisaldada kuni 300 keemilist ainet – mesilased lisavad sellele vaha, õietolmu ja mett, sõtkuvad hoolega […]

Mesilaste võime toota ise kõik eluks vajalik on hämmastav. Kui on tarvis ehitada ruum, kus hoida toiduvarusid ja kasvatada lapsi ning kuhu pugeda peitu külma eest, arendavad nad välja spetsiaalsed näärmed, mis […]